KM 0 - 10 # 1
Leningradi kingitus (Lenini peidupaik # 1)
Turu ja Leningradi suhted kommunismiajal
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Turu kesklinna ühel peamisel tänaval Aurakatul tundub, et puud peidavad üht kuju. See on revolutsionääri ja nõukogude juhi Vladimir Ilits Lenini büst. Marmorist alusel võib mõnedest ära tõmmatud tähtedest hoolimata lugeda: „Leningradi kingitus Turu linnale – 1977“. Kuju asukoht ei ole valitud juhuslikult. Kõrvalasuvas majas oli Lenin paguluses 1907. aastal, kui Tsaari-Venemaa teda (...)
KM 0 - 10 # 2
Püha Aleksandra kirik
Soome õigeusk, idast läände
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Püha Aleksandra õigeusu kirik asub täpselt Turu keskväljakul, kohal, kuhu 19. sajandi alguses algselt planeeriti ehitada linnavalistus. Kirik valmis 1846. aastal arhidekt Carl Ludwig Engeli plaanide järgi. Asukoht valiti Venemaa tsaari Nikolai I käsul, kes tahtis arvatavasti võimendada vene võimu nähtavust Soome lääneosas. Soome õigeusu kiriku juured pärinevad peamiselt sellest, et Soome oli Venemaa Keisririigi osa (...)
KM 0 - 10 # 3
1918. aasta mälestusmärk Toomkiriku taga
Soome kodusõja vastuoluline ajalugu # 1
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Turu kuulsa Toomkiriku kõrval asuva Soome kodusõja mälestusmärgi kujundus ja tekst ei tundu olevat kõige neutraalsemad. Gravüür, mis kujutab antiikset sõjameest, kes on oma mõõgaga jagu saanud suures loomast, on ümbritsetud rootsi- ja soomekeelse tekstiga: „1918. aasta vabadussõjas kodumaa eest langenutele“. 1917. ja 1920. aastate vaheline periood oli Soome lahe ümbruses revolutsioonide ja (...)
KM 0 - 10 # 4
Liidia Pukki maja
Ingerlased, Soome lahe rahvas
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Varissuo on Turu äärelinna kvartal, mis ehitati 70ndatel aastel, kui Soomes tuli tegeleda linnarahva arvu suurenemisega. Nüüdsel ajal on iseloomustab seda kvartalit elanike pärinemine maailma eri otstest: Soomest, Somaaliast, Iraagist, Venemaalt, Albaaniast, Vietnamist ja mitmelt muult maalt. Linnaosa rohkete elamute hulgas on üks, kus elavate vanainimeste jaoks on rahvusküsimus veelgi keerulisem: seal elavad ingerlased. Ingerlaste jaoks, kelle ajalugu on (...)
KM 10 - 20 # 1
Katkenud tee
Ajalooline kaubatee, millest on saanud turismitee
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Turu äärelinna tehaste tsooni lõpus ristub väike asfalttee neljarealise teega. See tee jõuab väikese kivisillani ja lõpuks kahe betoonist postini. Sealt alates tundub, et asfalt kaob tasapisi taimestiku alla. Kuid see pisike tee jätkub siiski mõni kilomeeter kaugemal. See on Viipurintie, tee Viipurisse, mis ühendas sajandite jooksul Turu ja Vyborgi linna Soome lõunaranniku kaudu. See oli ka omakorda osa „kuningate (...)
KM 20 - 30 # 1
Ãœhing Johannese peakontor
Elu pärast Karjalat
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Pärast Teist maailmasõda annekteeris Nõukogude Liit osa Soome territooriumist, Ida-Karjala. See tõi endaga kaasa umbes 400 000 soomlase (umbes 10% tollasest Soome rahvastiku üldarvust) põgenemise Soome uute riigipiiride varju. Need rahvastiku ümberasustamised toimusid enam-vähem organiseeritult: Soome riik oli planeerinud rahvastiku geograafilise laialijaotamise nende päritoluregiooni alusel. See fakt, et enamus Johannese elanikke (...)
KM 130 - 140 # 1
Ernst Stäuberi pärandus
Šveitsi töösturi põgenemine 1917. aasta revolutsiooni kontekstis
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Punasest puust maja väikesel Björkö saarel Tammisaari lähistel on igati soome traditsioonilise suvila moodi. Maja sees aga on aeg seisma jäänud. Tundub, et mööbel ja muud asjad on omal kohal olnud igavesti. Maja ehitas 20. sajandi alguses šveitslasest ärimees Ernst Stäuber, kes emigreerus Soome 1905. aastal, et toota seal juustu ja müüa seda üle kogu maa. Sel ajal, kui Venemaa oli veel tsaaririik, tegi tööstur (...)
KM 150 - 160 # 1
Mälestusmärk punastele
Soome kodusõja vastuoluline ajalugu # 2
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Teel number 25, mis viib Hankost Helsingisse, on sissesõidul Tammisaarisse viit Dragsviki mälestusmärgi juurde. Metsa sees kasarmu kõrval on mälestusmärk, mis tähistab Soome suurimat ühishauda. Siia on maetud tuhanded Soome kodanikud, keda valged, 1918. aasta kodusõja võitjad, pidasid kodumaa vaenlasteks. Need ohvrid olid vangis siin läheduses asunud laagris, ja nad surid külma ja nälja tõttu ajal, mil (...)
KM 170 - 180 # 1
Hanko mets
Soome-vene võitlusliin Soome territooriumil
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Mõlemal pool teed, mis viib Hankost Tammisaarisse, on männimets täis sõjatehnikat ja igasuguseid kindlustusi: nii kaevikute jäljed, taimestikku mattunud bunkrid kui ka imelikud kividest ehitatud tankitõrjeliinid on pärit Teise maailmasõja aegadest. Lagendik metsas viitab endisele piirile. See demarkatsioonijoon lahutas rohkem kui kaks aastat venelaste poolt okupeeritud (1940 - 1941) Hanko poolsaart ülejäänud Soomest. Soome ja (...)
KM 190 - 200 # 1
Vabaduse momument
Ühe memoriaali poliitiline roll saksa mõju ja vene okupatsiooni vahel
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Suvituslinna Hanko keskuses on puudeallee, mis jõuab rannast mõne meetri kaugusel oleva mälestusmärgini. Selle monumendi seiklusrikas lugu on kirjas informatsioonitahvlil ja näitab, mil määral pidi Soome, Saksamaa ajalooline liitlane, olles Venemaa suure mõju all, oskama olla oma kodusõja käsitluses diplomaatlik. VABADUSE MONUMENT Hanko Vabaduse monument ehitati 1921. aastal meenutamaks Saksa vägede saabumist Hankosse 3. (...)
KM 190 - 200 # 2
Hanko kasiino ja villad
Tsaari-Venemaa märgid Soome lõunaosas
 
 
 
 
 
00:00
Hanko liivarannalt võib näha suujejoonelist ehitist, mis paistab silma kahe suure torniga sümmeetrilisel fassaadil. See valge puust hoone on restoran, kus olid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses termid ja vene aadlike hulgas populaarne kasiino. Vene aadlikud sõitsid tihti Hanko ja Peterburi vahelisel rongiliinil, et käia Soome lõunarannikul puhkamas. Tollal oli Soome alles Tsaari-Venemaa autonoomne regioon (vt KM 640.650.1). Mitmel pool Hanko kesklinnas (...)
KM 290 - 300 # 1
„Porkkala tunneli“ sissesõit
Porkkala Nõukogude salatsooni läbimine aastatel 1944 - 1956
 
 
 
 
 
00:00
Esmapilgul ei erista midagi seda kollast puust maja teistest Degerby lähedase küla majadest. Fassadil võib lugeda metallist sildil küla nime rootsi ja soome keeles: „Solberg/Päivölä“. Nüüdses elumajas oli Porkkala keelutsooni üks jaamadest. See umbes 1000 km2 suurune tükk Soomet kuulus septembris 1944 allakirjutatud vaherahu alusel aastatel 1944 - 1956. Nõukogude Liit, kellele Soome pidi maksma suurt (...)
KM 310 - 320 # 1
Kirjutised kirillitsas
Füüsilised märgid venelaste kohalolekust Porkkalas
 
 
 
 
 
00:00
Siuntio lähedal ühe talu katuseserval on ootamatult näha kirillitsas kirjutised. Tegemist on propagandistliku tekstiga, mille panid sinna nõukogude inimesed, kui Porkkala kant oli 1944 - 1956 okupeeritud Nõukogude armee poolt. Valgel seinal võib erinevates värvides lugeda : “Pürgime eeskujulikult teaduse ja tehnoloogia kõrgustesse, tõstame militaar- ja poliitlist võimsust, me oleme võitmatud tänu tugevale ja (...)
KM 320 - 330 # 1
Triumfikaar
Tükike vene sõjaväe poolt maha jäetud ajalgu Porkkalas
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Keset kasemetsa tundub, et eikuskil tõuseb maa sest välja imelik metallist kaar. Tee, mis viis kunagi kaareni, on kaetud taimestikuga. See kaar oli tegelikult sissepääs spordibaasi, mille panid siin püsti nõukogude sõjaväelased Punaarmee okupatsiooni ajal aastatel 1944 - 1956. Tsoonist lahkudes oli soldatitele antud käsk kõik nende kohaleolekut puudutavad jäljed likvideerida. Punane viisnurk kaare kõrgeimas otsas (...)
KM 320 - 330 # 2
Marina Kalinina küla
Porkkala poolsaar, kodumaa mitmetele venelastele
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kui Venemaa sõjaväelased jõudsid 1944. aastal soomlastest puhtaks tehtud Porkkala tsooni, tulid nendega kaasa osad nende pereliikmetest. On hinnatud, et 30 000st selle tsooni elanikest umbes 10 000 olid tsiviilelanikud. Naised, lapsed ja muu personal püüdsid tollal oma elu üles ehitada ülejäänud Nõukogude Liidust lahutatud alal. Marina Kalinina on sündinud Porkkalas. Ta elas ühes Vuohimäki küla majadest, (...)
KM 330 - 340 # 1
Kirkkonummi kirik
Punaarmee poolt okupeeritud kirik aastatel 1944 - 1956
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Vana kivist Kirkkonummi kirik on teistest kesklinna kaasaegsetest hoonetest erinev. Torni all asuv plaat meenutab selle kiriku omapärast ajalugu. Porkkala poolsaare okupatsiooni ajal 1944 - 1956 tehti kirikust kõigepealt ohvitseride klubi ning seejärel pood. Nõukogude Liidus oli kirikute rekvireerimine ning sinna kino, muuseumi või isegi basseini ehitamine, tavaline nähtus ja me võisime seda tunnistada mitmeid kordi oma teekonna vältel. (...)
KM 330 - 340 # 2
Vene kalmistu
Porkkala poolsaar: elukoht ja surmakoht
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kirkkonummist lahkudes piki Upinniementied on silt numbriga 225. Sellelt kohalt algab maasse kinnitatud kividega allee, mis on ümbritsetud põõsastega ja mis jõuab nõlvaku lõpus kalmistuni. Ühesugustele haudadele kirjutatud nimed on kirillitsas. Need on mehed, naised ja lapsed, tsiivilelanikud või sõjaväelased, kes surid Porkkalas, kui regioon kuulus Nõukogude Liidule aastatel 1944 ja 1956. See surnuaed ei meenuta (...)
KM 330 - 340 # 3
Vene piiripostid
Lühiaegne piir, tükike soome-vene ajalugu
 
 
 
 
 
00:00

Maanteel Kirkkonummist veidi põhjas on teeservas näha postid mis märkisid piiri aastail 1944 - 1956 Nõukogude Liidule kuulunud Porkkala regiooni ja ülejäänud Soome vahel. Need ei ole algsed postid. Uued postid pandi püsti meenutamaks möödasõitjatele selle kandi ajalugu.

KM 380 - 390 # 1
Mälestuskivi Eestis langenud soomlastele
Soomlaste abi Eesti esimesel iseseisvumisel
 
 
 
 
 
00:00
Helsingi vanima kiriku pargis on murul kõrvuti piknikut pidavate linlaste rätikud ja mõned hauad ning mälestuskivid. Nende seas on roosast graniidist kivi, millel on soome- ja eestikeelne tekst ja selle kohal rist. Samasugust risti võib näha Tallinna kesklinnas Vabaduse platsil hiljuti sisse pühitsetud monumendi tipus (vt KM 1950-1960 # 5). Roosast graniidist mälestuskivi on pühendatud Eesti Iseseisvussõjas langenud soomlastele. See (...)
KM 380 - 390 # 2
Ümber ehitatud õigeusu kirik
Vene mõju kustutatud jäljed Helsingis # 1
 
 
 
 
 
00:00
Ilma hoone ees seisvate informatsioonitahvliteta oleks vähe turiste, kes Helsingi lahel asuvat Suomenlinna saart külastades oskaks arvata, et see puhta stiiliga valge kirik oli kunagi viie kupliga tüüpiline õigeusu kirik. Samuti on raske ette kujutada kuidas kõigest 90 aastat tagasi oli fassaad kaetud mitmesuguste ornamentidega ja kiriku sees oli hulganisti igasuguseid dekoratsioone. Mõned aastad pärast Soome iseseisvumist 1917.aastal, (...)
KM 390 - 400 # 1
« Helsingforsi seitse raamatut » ja koolimaja
Kodusõda ühe kirjaniku poolt nähtuna
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Helsingi kesklinnas, Liisankatu ja Mariankatu nurgal asuval suurejoonelisel hoonel, milles asub muusikakool, on omapärane ajalugu, mida noored õpilased võib-olla ei tunnegi. Kodusõja ajal, kui punased olid võtnud võimu Helsingis ja kui valgete valitsus oli pealinnast põgenenud Soome põhjaossa, olid paljud valgete armee liikmed vangistatud. Osa neist paigutati juhuslikesse vangla funktsiooni täitvatesse hoonetesse. Ka see kool oli (...)
KM 390 - 400 # 2
Muudetud nimedega tänavad
Vene mõju kustutatud jäljed Helsingis # 1
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
1812. aastal nimetas tsaar Turu asemel Helsingi Soome Suurvürstiriigi (Venemaa Keisririigi autonoomne regioon) pealinnaks. Ajalooline Soome pealinn Turu asus liiga lähedal rootslasest vaenlasele. Helsingi arenes kiiresti 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kuni 20ndate aastateni oli pealinnas tunda Venemaa mõju: seda nii riigiasutustes, kaubavahetuses kui ka paljude kujude ja muude tsaaridele pühendatud momumentide kaudu. Isegi peale Soome iseseisvumist 1917. aastal (...)
KM 390 - 400 # 3
Soome parlamendi trepp
Mõrv, millest sai venestamise vastu võitlejate sümbol
 
 
 
 
 
00:00
Soome praeguse parlamendihoone trepil asub marmorist plaat Eugen Schaumani mälestuseks. Siia on kirjutatud: « Eugen Schauman. 16 Juni 1904. Se pro patria dedit (isamaale truu)». 19. sajandi lõpus oli Soome Suurvürstiriik tsaar Nikolai II-le alluv autonoomne regioon ja seda valitses kindral Borbikoff, väga ebapopulaarne isiksus. Ta tahtis tsaari nimel kehtestada Venemaa Keisririigi reegleid ja piirata soomlaste õigusi dekreetide abil. Nende (...)
KM 390 - 400 # 4
Kuuliaukudega kaetud sild
Soome kodusõja jäljed Helsingi kesklinnas
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Selle silla, mis lahutab Kruununhaka ja Kallio kvartalit Helsingi kesklinnas, seinad on kaetud kuuliaukudega, mida üleminejad arvatavasti ei märka. Kuuliaugud on jäljed 1918. aasta aprillilahingutest kui valgetele appi tulnud Saksa sõjavägi, võitles Helsingi vabastamise nimel. Helsingit hoidsid siiani punased, keda toetas omakorda bolševike Venemaa. Linna vallutamine kinnitas valgete võitu ja kuulutas kodusõja lõppenuks. (...)
KM 390 - 400 # 5
Vene teater
Helsingi vene perioodil
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Helsingi kesklinnas Bulevardi tänaval asuv roosa ja valge teater ei kanna juhuslikult Aleksanteri nime. 19. sajandi lõpus palusid Vene sõjaväelased, kes olid paigutatud Venemaa Keisririigist sõltuva Soome Suurvürstiriigi pealinna, tsaar Aleksander II luba teatri ehitamiseks. Luba anti ja hoone sai valmis 1879. aastal, kuid tsaar ei saanud kunagi seda külastada. Tänapäeval esitatakse siin teatris põhiliselt soome keelseid (...)
KM 400 - 410 # 1
aasta olümpiamängude staadion
Kahe eraldatud maailma kohtumispaik Helsinki
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Töölö kvartalis asuva olümpiastaadioni 72 meetri kõrgune valge torn on näha üle kogu linna.70 000 vaatajat mahutav staadion ehitati 30ndate lõpus 1940. aasta suveolümpia jaoks. Teise maailmasõja tõttu jäi sündmus ära. Tuli oodata kaksteist aastat, aastani 1952, et näha siin väga omapärases kontekstis toimuvaid olümpiamänge. Seitse aastat pärast Teise maailmasõja lõppu (...)
KM 400 - 410 # 2
Tallinnasse viiva tunneli alguspunkt
Vaade tulevikku utoopia ja reaalsuse vahel
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Pasila jaam asub linnaosas, mis arenes 70ndatel Helsinki kesklinnast põhjas. See jaam on tänapäeval strateegiline raudteesõlm Soome kodumaiste ja rahvusvaheliste liinide jaoks. Siit peaks ka kunagi hakkama laskuma raudteeliin mere alla ja jõudma läbi Soome lahe Tallinna. See esmapilgul fantaasiarikas projekt peaks ühendama kahte pealinna, mis on teineteisest vaid 70 km pikkuse mereteega eraldatud. Mõned majandusteadlased, insenerid ja politiikud (...)
KM 410 - 420 # 1
Lääne olümpiaküla hooned
Kaks olümpiaküla kahe polaarse maailmajaoks
 
 
 
 
 
00:00
Helsingi kesklinnast mitte eriti kaugel asuva Käpylä kvartali hooned on igati sarnased Soome standardmajadega. Esialgu ehitatud võtmaks vastu 1940. aasta olümpiamängude sportlasi, võeti nad kasutusele alles kaksteist aastat hiljem, 1952.aastal, mil olümpiamängud lõpuks Soome pealinnas aset leidsid (vt KM 400-410.1). Hoonetele, mis olid valmis juba enne sõda, lisati sarnaseid mõnisada meetrit kaugemal. Kõik 1952. aasta (...)
KM 410 - 420 # 2
Viipuri koor ja Karjala maja
Kaotatud maakonna mälu edasikandmine
 
 
 
 
 
00:00
“Te arvate, et me oleme unustanud, kui kaunis on Karjala. Ta on ankrus meie südames, meie nostalgia on lõpmatu. Me oleme nutnud, me oleme naernud, me oleme Karjalat meenutanud.” Igal esmaspäeva õhtul kõlab Helsingis Karjala maja koridorides rohkem kui sajandi vanuse koori laul. See on Vyborgi meestekoor. Asutatud 1897. aastal kui Vyborgi linna nimi oli veel Viipuri, on see üks vanimatest meeskooridest Soomes. 1944.aastal, kui Karjala (...)
KM 490 - 500 # 1
Agricola sünnikoht
Soome keele juured # 1
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Pernaja küla Helsingi ja Kotka vahel on ära tuntav tänu kirikule ja pastor Mikael Agricola kujule. Veidi kaugemal kruusatee kurvis on maja, mis asub kuulsa pastori sünnimaja (1510) koha peal. Maja katuse küljes ripub selle kuupäevaga silt. Kirikumees Agricola elas 16. sajandil. Ta oskas mitmeid keeli ja arvatakse, et ta oli esimene soome keele aluste paberile panija. Ta on ajalooliselt ning soome rahva identiteedi koha pealt äärmiselt tähtis (...)
KM 620 - 630 # 1
Kotka sadam
Territoorium, mis arenes koos Venemaa vahelise kaubavahetusega
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kotka linn on ümbritsetud sadamaehitistega. Lõunas, ida ja läänes on sadu hektareid betoonist alasid, mis on organiseeritud laevade randumise, konteinerite ümberlaadimise ja kaupade mahutamise tsoonideks. . Möödudes sadamaala piiravatest tõketest, on maastikuks ainult raudteerööpad, angaarid, konteinerid, silod, kraanad, parklad. Iga element, masin või tuli, muutub siin äkki määratult suureks, nagu sadamatele kombeks. (...)
KM 640 - 650 # 1
Hamina rahulepingu mälestuskivi
Soome rahva algus
 
 
 
 
 
00:00
Hamina kesklinnas on mälestuskivi, mis meenutab soome rahvuse ajaloole ja arengule väga olulise rahulepingu allakirjutamist. Oma ajaloo jooksul on Soome kaua olnud territooriumi valdamise nimel võidelnud kahe suurriigi Venemaa ja Rootsi jaoks strateeglise tähtsusega. Rootslaste kaotuse järel alla kirjutatud Hamina rahuleping muutis 1809. aastal Soome tavalisest Roosti maakonna staatusest Soome Suurvürstiriigiks, mis oli Venemaa tsaari kontrolli all olev (...)
KM 660 - 670 # 1
Kivide rida
Soome ja Venemaa vahelise sõja jäljed
 
 
 
 
 
00:00

Valimaa piirpunkti viiva maantee servas võib näha märke „Salpalinjast“, Teise maailmasõja ajal soomlaste poolt püstitatud kindlustusliinist kaitseks oletatava Punaarmee tuleku vastu. See tankide tõkestamiseks mõeldud kivirida on sarnane Hanko (vt KM 170-180.1) ja Venemaal Primorski läheduses asuva kindlustusliiniga (vt KM 1100-1110.2).

KM 690 - 700 # 1
« Y Antona » kalapood
Piirilähedase majanduse näide väikses mõõdus
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Paari kilomeetri kaugusel Valimaa piiripunktist asuvas parklas peatuvad kaubikute juhid ei ole “Eastgate” hotelli kliendid. Hotell on ammu oma uksed sulgenud, soome ja vene keelne vana silt märgib, et hoone on üürile anda. Need kaubikute juhid, enamasti venelased, on “Y Antona” kalapoe püsikliendid. Poemüüja, kes on samuti venelane, sõnul on kala siin odavam ja värskem kui Venemaal. Mõned kliendid ostavad korraga suure (...)
KM 790 - 800 # 1
Soome-vene kool
Keeleõpe tugevdamaks naabrite suhteid
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Juba mõningaid aastaid püüavad Venemaa ja Soome piirilähedased maakonnad arendada ühisprojekte, et tugevdada kahe riigi vahelisi suhteid, mis kannatasid sõjahaavade ja Raudse eesriide tõttu. Lappeenranta kahekeelne kool on üks näidetest. Selles Soome koolis õpitakse varakult vene keelt ja mõned tunnid toimuvad naaberriigi keeles. Mõned õpilased käivad selles koolis, sest nende vanemad või kaugemad (...)
KM 790 - 800 # 2
Lappeenranta ehtepoed
Maksuvaba kaupluse mõju Soome piiriäärsetes linnades
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Piiride suhtelisest avanemisest ning Venemaa kesk- ja kõrgema klassi tekkimisest saati on piiriäärsete linnade kesklinnades toimunud olulisi muutusi. Näiteks Lappeenrantas on ehtepoodide hulk ülisuur selle umbes 60 000 elanikuga keskmise linna jaoks. Paljud turistid tulevad siia maksuvabasid oste tegema. Jalakäijate tänavad on täis poode, mis on mõeldud vene klientidele. Lappeenranta võistleb isegi Helsingiga maksuvabade kaupade arvu (...)
KM 790 - 800 # 3
Saimaa kanal
Taastatud teekond, et reisida kaotatud kodumaale
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Suvisel ajal segab Lappeenranta sadama vaikust igal hommikul tollihoone juures toimuv. Turistid seisavad siin sabas, et läbida kontroll ja minna laevale M/S Carelia, mis sõidab päevaga läbi Saimaa kanali Vyborgi ja tagasi. See 43 km pikkune kanal avati 1856. aastal. Ta ühendas Lappeenranta ja Viipuri linna, mis tollal kuulusid autonoomse Soome Suurvürstiriigi alla. Peale Teist maailmasõda lõikas uus piir selle kommunikatsioonitee kaheks. Viipuri (...)
KM 820 - 830 # 1
Imatra hotell
Vene turismi uus algus Imatral
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Suur juugendstiilis hotell Imatra kärestike kaldal paistab silma oma stiiliga võrreldes ülejaanud arhidekt Alvar Aalto plaanide järgi pärast Teist maailmasõda ehitatud hoonetega selles linnas. See 1903. aastal valminud hotell oli tollal mõeldud Venemaalt ja Peterburi lähedalt pärit enamasti rahvusvahelisele klientuurile. Imatra kärestikud olid alati meelitanud Venemaa eliitklassi rikkaid turiste. Sajandi alguses oli isegi üks (...)
KM 820 - 830 # 2
Immola lennujaam
Saksa-soome suhted Teise Maailmasõja ajal
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Imatrast põhjas asuv Immola lennujaam ehitati veidi enne Teise maailmasõja algust. Pärast 1940. aasta Talvesõda oli Soome kaotanud ida-alasid. Lennujaam oli siis uuele piirile väga lähedal ja tema strateegiline väärtus tõusis. Seda kasutas nii Soome sõjavägi kui Saksa sõjaväe õhujõud, kes oli tulnud soomlastele appi, et võidelda Nõukogude vaenlase vastu. Selle koha ajaloo (...)
KM 820 - 830 # 3
Vale piir
Euroopale tähtis Soome-Vene piir
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Imatrast põhjas, sõjaväe kontrolli all olevas keelutsoonis, on metsalagendik, mis sümboliseerib Venemaa ja Soome piiri. Kui täpsemalt vaadata, siis märkab,et vene piiripostid ei ole Venemaa föderatsiooni ametlikku punast ja rohelist värvi. Veidi kaugemal on tõke, mis lõpetab mõnekümne meetri pikkused raudteerööpad, millel seisavad soome rongivagunid. Need installatsioonid on reaalsuuruses reproduktsioon veidi (...)
FEDERATION OF RUSSIA
KM 850 - 860 # 1
Svetogorski linnavalitsus ja endine Enso pank
Väikelinn Euroopa ja Venemaa ristteel
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Peale Imatra (FI) ja Svetogorski (RU) vahelise piirpunkti ületamist muutub äkitselt õhkkond. Paremal asuv hiiglasuur hoone demarkatsioonijoone läheduses on varemetes. Linnani viival teel on tunda seda läbinud autode ja kaubikute jäljed. Teeservad ei ole enam nii hoolitsetud kui Soomes ja linnavara, tänavalambid ja bussipeatused, on algeline. Piki raudteed ja teisel pool piki paneelelamuid looklev tee jõuab kesklinna ristmikuni. Otse läheb tee (...)
KM 850 - 860 # 2
Svetogorski paberivabrik
Rahvusvaheline firma soome-vene piiril
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Vuoksi (vene keeles Вуокса) jõe ääres asuva Svetogorski pabervabriku hiiglasuured korstnad on näha mitmete kilomeetrite raadiuses, kaugel vene-soome piirist. Ümberringi kuhjuvad mitmet tüüpi puud tonnide viisi, palkidest saepuru küngasteni. Raudteerööpad, teed ja igatpidi risti torud tunduvad kõik viivat vabriku suurte hooneteni. Selle maakonna majandus elab juba sajandeid puu töötlemisest. Ajal, mil (...)
KM 850 - 860 # 3
Svetogorski soome elamud
Soome projekt NSVLis
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Svetogorski kesklinnas võib märgata mitut teistest erinevat elamut. Lähemalt vaadates saab aru, et fassaad koosneb betoonpaneelplokkidest ning aknad koosnevad suurest kinnisest osast ja väiksesest avatavast õhuaknast. Selliseid detaile ning sarnaseid õue-ala elemente võib näha ka mitmetes soome elamutes teisel pool piiri. 1972. aastal alanud Svetogorski vabriku ehitamise projektiga kaasnes hulga vabrikutööliste ja nende perede (...)
KM 850 - 860 # 4
Svetogorski ujula
Soome vundament ja vene katus
 
 
 
 
 
00:00

Sellel Svetogorski kesklinnas asuval ujulal on omapärane ajalugu. See 1980ndate aastate keskel ehitatud hoone on Soome ja Nõukogude Liidu vahelise koostöö tulemus. Soomlased ehitasid alumise poole, ehk basseini ja masinad ning venelased hoolitsesid hoone seinade ja katuse eest. Suvel 2010 oli ujula renoveerimisttööde tõttu suletud. Renoveerimist vajas hoone ülemine osa.

KM 880 - 890 # 1
Antrea hävitatud jaam
Soome kodusõja asupaik vene territooriumil
 
 
 
 
 
00:00
Kamennogorskist läbisõitva raudtee ääres ümbritseb üks vundament väikeseid põõsaid. Need on kohaliku jaama jäänused sellest ajast, kui küla nimi oli veel Antrea, enne kui see maakond 1944. aastal lõplikult Nõukogude Liiduga ühendati. Raudtee oli Soome ja Peterburi, bolševike 1917. a revolutsioonikolde, vaheline kommunikatsioonitee. Sellel oli strateegiline osa valgete ja punaste vahelises (...)
KM 920 - 930 # 1
41-44 aasta mälestusmärk
Mälestus soome-vene konfliktist
 
 
 
 
 
00:00
Vyborgi viiva maantee teeristil on Teise maailmasõja Venemaa ohvritele pühendatud mälestusmärk. Seina tagaküljele on graveeritud tuhanded nimed. Ülejäänud, taimestikuga kaetud betoonist vundament tundub olevat endine punker. Siin läheduses toimusid eriti verised lahingud nagu Tali-Ihantala lahing, mis leidis aset siit mõne kilomeetri kaugusel. Karjala teede ääres on mitmeid selliseid mälestusmärke. Teise (...)
KM 980 - 990 # 1
Kondratievo küla
« Säkkijärvenpolka » juured
 
 
 
 
 
00:00
Väiksest Soome külast Säkkijärvist, nüüd nimega Kondratievo, ei ole enam palju järel. Enamus hooneid on ehitatud peale Teist maailmasõda, pärast seda, kui küla jäi Nõukogude Liidu territooriumile. Väga vähe soomlasi oskaks seda küla kaardil leida. Siiski on Säkkijärvi nimi enamusele tuttav. 1920ndate aastate keskel emigreerus üks Säkkijärvi akordionist Väinö (...)
KM 1010 - 1020 # 1
Vyborgi tee punkrid
Füüsilised märgid soome-vene sõjast
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Vyborgi viiva maantee servas olevad kindlustused tunduvad lausa märkamatud hoolimata nende suurusest. Mõlemal pool teed viib metsa kaevikute võrgustik ja betoonist ehitised mattuvad taimestikku. Mööda kihutavatest kaubikutest paari sammu kaugusel on mitme meetrine auk, mis viib hiiglasuure punkrini. Selles Vyborgi ümbruse maakonnas toimus Teise maailmasõja ajal venelaste ja soomlaste vahel palju raskeid lahinguid. Mõned kilomeetrid siit idas (...)
KM 1030 - 1040 # 1
Vyborg muuseum (Lenini peidupaik # 2)
Soome punased ja nende toetus Leninile
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Vyborgi linna idaosas asuvas kvartalis on mõned puust majad, mis paistavad nõukogude paneelmajade vahel silma. Nende hulgas on pisike roheline maja, mille fassaadil on Lenini nägu kujutav kivist bareljeef. Enne 1917. aasta revolutsiooni pidi Lenini nime all tuntud Vladimir Iljitš Uljanov põgenema ja end peitma tsaarivõimu eest. Ta pages mitmel korral Soome, näiteks Turusse (vt KM 0-10.1) või siia Vyborgi, mis asus tollal Soome (...)
KM 1040 - 1050 # 1
Vyborgi raudteejaam
Staliniaegne ehitis, mis asendab Helsingi raudteejaama kaksikvenda
 
 
 
 
 
00:00
Vyborgi jaam, mis asub ajaloolise soome-aegse linnaosa läheduses, on igati stalinliku arhidektuuriga : sümmeetriline fassad, neoklassitsistlikud sambad ja viil, viisnurke, sirpe ja vasaraid - kommunistliku režiimi sümboleid - kujutavad bareljeefid. See ehitis asendab hoonet, mis hävis 1941.aastal soomlaste ja Nõukogude vägede vahel peetud Jätkusõjas. Soome arhidekti Saarineni poolt kujundatud algupärane jaamahoone oli sama arhidekti (...)
KM 1040 - 1050 # 2
Ajalooline linn Viipuri
Soome linn, millest on saanud Vene linn
 
 
 
 
 
00:00
Vyborgi kesklinna kitsad mereni viivad tänavad oma katkiste majaseintega annavad sellele loode-Venemaa linnale peaaegu vahemereliku ilme. Mõnedes kohtades on vaid taimestikuga kaetud varemed ja teisal hiljuti renoveeritud hooned. Vyborgi linn, mille nimi oli 1944. aastani Viipuri, oli enne Teist maailmasõda suuruselt teine Soome linn. Ta oli ka kultuuriliselt tähtis keskus, kaubavahetus- ja reisisõlm. Peale sõda jäi linn Venemaa territooriumile. (...)
KM 1040 - 1050 # 3
Aalto raamatukogu
Soome kaasaegse arhidektuuri pärand Venemaal
 
 
 
 
 
00:00
Betoonist katusest kerkivatest katuseakendest poeb läbi hajus ja peegeldav valgus. Suured heledad ringid moodustavad sosistustest ja lehitsemisest kajava lugemissaali loomuliku valgustuse. Vyborgi raamatukogu töötab korrapäraselt hoolimata alumise korruse renoveerimistöödest. See 1935. aastal ehitatud hoone, mis on tuntud kogu maailma arhidektuuriamatööride hulgas, on tüüpiline näide moodsast arhidektuurisuunast ja Soome kuulsa (...)
KM 1040 - 1050 # 4
Punane väljak
Endise Soome linna keskväljakul asuv Lenini kuju
 
 
 
 
 
00:00
Umbes kuue meetri kõrgusel alusel asuv kolossaalne pronksist Lenini kuju valitseb ühte Vyborgi ajaloolise kesklinna kahest väljakust. Kuju jalamile on asetatud sinine vaip ning lapsed laulavad ja tantsivad kahel pool monumenti asuvatest kõlaritest kostuvate helide saatel. Pooled platsi servas asuvad hooned on pärit Soome ajastust ja teised on nõukogude aegsed poed ja muud hooned. Kui peale Teist maailmasõda soomlastest tühjaks tehtud Vyborgi (...)
KM 1040 - 1050 # 5
Püha Peetri ja Pauli kirik Vyborgis
Kirik, mis asendab kadunud toomkirikut
 
 
 
 
 
Vyborgi kesklinna pargis asuv Püha Peetri ja Pauli kirik on praegusel ajal linna ainuke luteri kirik. Soome aegadel ehitatud toomkirik hävitati Teise maailmasõja käigus. Samuti hävitati 1908. aastal rajatud Mikael Agricola kuju, mis asus toomkiriku sissepääsu lähedal. Arvatakse, et Kuolemajärvil (vt KM 1110-1120.1) surnud kuulus pastor on Vyborgi maetud. Toomkirik, mida pole kunagi taastatud, oli Viipuri koori esinemispaik enne, kui Karjala (...)
KM 1040 - 1050 # 6
Vyborgi kindluse müürid
Jäljed ja mälestus Soome kodusõjast Vyborgis
 
 
 
 
 
00:00
Linnast väljas asuva kindluse seinad mäletavad vähe tuntud sündmust. Siin lasi aprillis 1918 Soome valgete armee, kes oli võtnud punaste käest linna tagasi, maha sadakond süütut venelast. Vyborg, mille nimi oli tollal Viipuri, oli 1918.a Soome kodusõja ajal strateegiline koht. Kuna linn oli Venemaa ja Peterburi, kus toimus 1917. aasta revolutsioon, lähedal, läks ta kiiresti punaste kätte. Aprillis 1918 toimusid siin mitmed (...)
KM 1060 - 1070 # 1
Sovietsky ja Johannes
Ãœhe Karjala linna kaks lugu
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Sovietsky lähedasel liigendatud rannikul võib leida kahte tüüpi ehitisi, mis juba iseenesest võtavad kokku selle Vyborgi saarestiku väikese linna ajaloo. Ajale vastu pannud puust majad on tunnistajad ajastule, mil linnal oli soome nimi Johannes, enne kui Karjala peale Teist maailmasõda lõplikult Nõukogude Liidule läks. Kõrged elamud on aga pärit kommunismiajast, kui siia asusid elama NSVLi eri paigust tulnud inimesed. (...)
KM 1060 - 1070 # 2
Johannese kadunud kirik
Karjala mälu sümboolsed paigad
 
 
 
 
 
00:00
Väikese Sovietsky kesklinnas on kaskedega muruplats, mida ääristab kividest alusmüür. Ühes otsas on ligipääsu võimaldav trepp. Sealt avaneb vaate metallist ristile ja graniidist altarile, mille panid üles endiste Johannese elanike ühing Piikkiöst (vt KM 20-30.1) ja mis meenutab selle koha ajalugu. Tollal kui linna nimi oli Johannes ja siin elasid soomlased, asus sel kohal kirik. Tänapäeval tahetakse siia ehitada (...)
KM 1060 - 1070 # 3
Sovietsky kalmistu
Karjala-soomlaste mälestus
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Sovietsky linna servas asuv kalmistu tundub esmapilgul samasugune nagu kõik teised selle regiooni õigeusu surnuaiad. Kalmistu asub metsas. Mändide ja kaskede all olevatel haudadel on väikesed metallist aiad ja hauakividel on tihti kadunu pilt. Läheduses on mõned soomekeelsed hauakivid, mis tunduvad olevat maha jäetud. See on ainuke järelejäänud osa soome kalmistust, mis asus siin enne Teist maailmasõda. Sellest ajast saati on siin (...)
KM 1060 - 1070 # 4
Hotell Kajakas
Kommunismiajastu ärist tänapäeva turismini
 
 
 
 
 
00:00
Sovietsky kesklinna kommunismiaegsete hoonete hulgas on neid, mis meenutavad Soomes nähtavaid, sest neil on eripärased aknad ja valmisbetoonist paneelid. Nagu ka piiri-äärses Svetogorski linnas (vt KM 850-860.2) ehitasid need hooned soomlased. Samuti ehitasid nad hotelli Kajakas. 80ndate aastate keskel hakkasid Soome ettevõtjad ehitama Sovietsky äärelinna paberivabrikut, mis pidi mingil määral asendama 20ndatel Soome ajal ehitatud tehast. (...)
KM 1080 - 1090 # 1
Primorski kultuurikeskus
Kommunismiaegsel Venemaal ümberkorraldatud soome kirik
 
 
 
 
 
00:00
Poolsaarel asuv, kesklinna paneelmajadest eemal Primorski kirik tundub olevat välja võetud vendade Grimmide muinasjutust. Punased kivid ja juugendstiil annavad hoonele muinasjutulise ilme. Peaukse kohal olev aastaarv 1904 viitab sellele, et kirik ehitati ajal, mil see regioon kuulus Soome Suurvürstiriigile. Primorski nimi oli siis Koivisto. Kui avada raske puust peauks, võib üllatuda sisekujundust nähes: siin ei ole ei lööve ega (...)
KM 1100 - 1110 # 1
Primorski sadam
Eesti iseseisvuse tagajärjed Soome lahe majanduses
 
 
 
 
 
00:00
Linnast väljudes teel Peterburi poole on silt, mis viitab Primorski sadama poole. Sadamasse viival teel on mõnesaja meetri pärast tõkked ees. Sissepääs on võimalik ainult lubasid omavatele isikutele. Nõukogude ajal eksporditi enamus tööstustooteid, eriti vene nafta, üle Läänemere laevadel. Eksport käis läbi Tallinna sadama Eestis, Riia ja Ventspilsi Lätis ja Klaipeda Leedus. Balti riikide (...)
KM 1100 - 1110 # 2
Kindlustusliinid
Soome ja Venemaa vahelise sõja jäänused
 
 
 
 
 
00:00

Primorski ja Pionerskoje vahelise ranniku tee ühes kurvis on kividerida, mis siirdub mõlemal pool teed metsa. See omapärane seade, mis võiks meenutada esivanemate rituaali, on tegelikult jäänus kaitseliinist, mis ehitati Teise maailmasõja aegse soome-vene konflikti ajal. See on kolmas sarnane tankitõrjeliin, mida me kohtasime oma teekonnal, peale Hankos (vt KM 170-180.1) ja Virolahtis (vt KM 660-670.1) nähtut.

KM 1110 - 1120 # 1
Agricola surmapaik
Soome keele juured # 2
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Pionerskoje küla (soome keeles Kuolemajärvi) lähedal tundub, et suured kivid eristuvad ülejäänud rannajoonest. Ainsaks eluks siin Läänemere väiksel idüllilisel lahel on kalameeste toimetused. Kaugemal männimetsas on soomekeelne mälestuskivi, mis on ümbritsetud õigeusu haua sarnase piirdeaiaga. Kivilt võib lugeda: “Siin suri 9. aprillil 1557 Mikael Agricola, soome kirjakeele isa.”. Helsingi (...)
KM 1170 - 1180 # 1
“Marionettide parlamendi” maja
Soome demokraatliku rahvavabariigi jäänused
 
 
 
 
 
00:00
Suvituslinna Zelenogorski (endine Terijoki) äärelinnas on hekiga ümbritsetud mahajäetud aed. Aia keskel on suurejoonelise neoklassitsistliku villa varemed, mida katab juba aastakümneid rohke taimestik. Dooria sambad on kaetud samblaga, üksikud uste ja akende ette löödud lauad ei taksista enam sissepääsu. Augulise katuse all on varesed endale leidnud varjupaiga. Need varemed on ainsad, mis on järgi majast, kus asus detsembrist 1939 (...)
KM 1170 - 1180 # 2
Jahtklubi “Terijoki”
Vene aadlikest Peterburi uusrikasteni
 
 
 
 
 
00:00
Suvituslinna Zelenogorski peenliivasel rannal on uhiuus jahisadam ja metallaiaga piiratud hotellikompleks. Väike kontrolljaam kai otsas tagab julgeolekut selles vene jõukatele puhkajatele mõeldud alal. Parkla on täis luksusautosid. Peterburi on vähem kui tunniajase autosõidu kaugusel. Kompleks asub samal kohal, kus juba rohkem kui sada aastat tagasi asus väike sadam. Hoolimata sellest, et tollal Terijoki nimeline linn kuulus Soome (...)
KM 1200 - 1210 # 1
Kadunud piir
Soome-vene piiri ümberpaigutamine
 
 
 
 
 
00:00
Beloostrovi linna ääres raudteesilla all voolava jõe soomekeelne nimi ei ole juhuslik: “rajajoki” tähendab “piirijõge”. See jõgi oli aastatel 1809 – 1917 piiriks Soome Suurvürstiriigi ja ülejäänud Venemaa vahel ning peale Soome iseseisvumist 1917. aastal, Soome ja Nõukogude Liidu vahel. Peale selle territooriumi NSVLi poolset okupeerimist 1944. aastal on “piirijõe” nimetus oma (...)
KM 1200 - 1210 # 2
Levashovo kalmistu
Staliniaegsete kuritegude salapaik, millest on saanud mälestusmärk
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Peterburi lähistel Levashovo ligidal on elamukvartal, kus väga omapärast kalmistut ümbritseb mitme meetri kõrgune võre. Pärast kahe suure värava läbimist juhatab väike asfalttee külastaja läbi kõrge männimetsa maasse löödud ristide rühmadeni. Siin ja seal võib märgata puutüvedele kinnitatud kadunute portreesid. Igal ristide rühmal on oma mälestusmärk, igal (...)
KM 1240 - 1250 # 1
Lydia Koidula maja
Eesti keele ja identiteedi jälgedel # 1
 
 
 
 
 
00:00
Peterburi lahel olev Kroonlinn on ühendatud maaga umbes kaheteistkümne kilomeetri pikkuse sillaga. See linn on olnud sajandeid tsaaride pealinna kaitsev sõjaväebaas. Kesklinnas asuva kollase maja seinal on mälestustahvel eesti luuletajale Lydia Koidulale. Mälestustahvli ja seina vahele on pistetud üks lill, mis nüüdseks on närtsinud. Koidula, kelle pärisnimi oli Lydia Emilie Florentine Jannsen, on tähtis tegelane eesti (...)
KM 1270 - 1280 # 1
Ait klaaskarbis (Lenini peidupaik #3)
Lenini isikukultus
 
 
 
 
 
00:00
Selle väikses Peterburi äärelinnas võib taas näha Vladimir Iljitš Lenini peidupaika ajast enne 1917. aasta revolutsiooni, mil tsaarivõim teda taga otsis. See on kolmas Leniniga seotud koht meie teekonnal peale Turus (vt KM 0-10.1) ja Vyborgis (vt KM 1030-1040.1) nähtut. See ait, kus kuulus revolutsionäär end paar nädalat peitis, on saanud väga omapärase töötluse osaliseks. Ait on pandud klaasist karpi nagu (...)
KM 1280 - 1290 # 1
Leningradi piiramise mälestusmärk
Sõjahaavad ja Soome osaluse küsimus
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Mees, kes läbib memoriaali peakoridori lüües risti ette iga ristuva kõrvaltee ees ning kes lõpuks põlvitab ja asetab pronksist kuju ette kuuseokste kimbu, ei ole erand. Iga päev käib siin mitmeid peterburilasi, igaüks omamoodi, mälestamas poolt miljonit siia maetud Leningradi blokaadi ohvrit. See Peterburi linna põhjaosas asuv mälestusmärk juba üksnes siin puhkavate ohvrite arvu tõttu maailmas ainulaadne. (...)
KM 1290 - 1300 # 1
Peterburi kindlus
Linna loomine, aken Euroopasse
 
 
 
 
 
00:00
Peale pikka sõda rootslaste vastu, sai Peeter I vaenlase käest endale alad, kus asub tänapäeval Peterburi. Et kindlustada mõju selles regioonis ja Soome lahel, lasi ta sinna 17. sajandi alguses ehitada kindluse. See oli soisel maatükil mõnekümne aasta jooksul üles kerkinud Peterburi linna ehitamise esimene samm. Mitmed tuhanded inimesed, nende hulgas soomekeelsed vähemusrahvad, elasid tollal sel alal ja osalesid ehitusel. Oma (...)
KM 1290 - 1300 # 2
Soome raudteejaam
Soome-Venemaa raudteeühenduse lõpppeatus
 
 
 
 
 
00:00
Soome raudteejaama ees segunevad kiirustavate reisijate sammude heliga möödaminejate ja ajalehemüüjate kõnelused. Pead tõstes võib näha kaheksateist kandilist sammast ja fassaadi bareljeefidega, mis kujutavad 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni tseene. Kogu hoone krooniks on suur kell, mille tipus on viisnurk. Kaugemal purskkaevude ääres on Lenini kuju, mis valitseb tervet väljakut. Selle Peterburi põhjalinnaosa jaama nimi (...)
KM 1290 - 1300 # 3
Juho Latukka haud
Soome kommunistide jälgedel Venemaal # 1
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Aleksander Nevski Lavra kloostrit ümbritsevatele kolmele surnuaiale on maetud mitmeid Peterburi ja kogu maa ajaloole tähtsaid isikud nagu Anatoli Sobtšak, kuulus vene poliitik ja kommunismijärgse aja esimene Peterburi linnapea, tsaariajastu aadlikud või maailmakuulsad kunstnikud nagu helilooja Tšaikovski. Veidi eemal asub kommunismiajastu kangelaste jaoks reserveeritud ala. Olgugi, et usk oli tolleaegse mõtteviisiga vastuoluline, soovisid siiski (...)
KM 1290 - 1300 # 4
Lääne vähemusrahvuste ülikool
Soome kommunistide jälgedel Venemaal # 2
 
 
 
 
 
00:00
Italjanskaja tänava hoone nr 17 ajalugu tunnevad vähesed venelased või välismaalsed. Selles Peterburi südalinna suures hoones, kus praegu on poed ja kontorid, asus veidi peale 1917. aasta bolševike revolutsiooni lääne vähemusrahvustele mõeldud kommunistlik ülikool. Selles ülikoolis oli soomlaste osakond, kus õppis mitusada punast, kes olid Soomest põgenenud peale valgete võitu 1918. aasta kodusõjas. (...)
KM 1290 - 1300 # 5
Smolnõi loss ja Kekkoneni kingitus
Peterburi, bolševistliku revolutsiooni keskus
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Suurejoonelise neoklassitsistliku fassaadiga hoone ees, kus asub 1991. aastast linnavalitus, mõjub Lenini kuju peaaegu nähtamatuna. Siin hoones toimunud ajalooline sündmus vapustas mitte ainult Venemaad, vaid mõjutas ka terve maailma 20. sajandi ajalugu. Siit sai alguse 1917. aasta bolševistlik revolutsioon, mida juhtis kuulus vene revolutsionäär ja tema kaaslased. Tsaaririigi aadelkonna noorte neidude kooliks ehitatud hoone võtsid (...)
KM 1290 - 1300 # 6
Tauria palee
Peterburi eestlaste meeleavalduskoht
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Renoveerimustöödes olevat Tauria paleed katvad ehituskiled üritavad jätta muljet selle hoone suurejoonelisusest. Peterburi lugematute losside hulgas ühel suurimal paleel on rikkalik ajalugu ja eriline tähendus siinsetele eestlastele. 8. aprillil 1917. aastal marssis oma riigi autonoomiat nõudvatest eestlastest tsiviilisikute ja sõjaväelaste rongkäik läbi linna, lauldes isamaalisi laule. Meeleavaldus lõppes Tauria palee ees, (...)
KM 1300 - 1310 # 1
Välja kooritud Eesti luterlik kirik
Usutalituste taastamine Peterburi kirikutes # 1
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Peterburis, Dekabristovi tänaval nr 54 asuv eesti kirik tundub esmapilgul samasugune nagu kõik teised luteri kirikud. Kiriku värskelt restaureeritud välimus ei näita, mis sellega hoonega kommunismiajal tehti, ega ka viimaste kuude metamorfoosi. Samuti nagu mitmed teised kirikud, millest tehti kommunismiajal tehased, spordisaalid, kinod või isegi ujulad, kaotas ka Peterburi Jaani kirik pikaks ajaks pühakoja rolli. Kirikust tehti kortermaja. (...)
KM 1300 - 1310 # 2
Eesti õigeusu kirik ja plakatite vabrik
Usutalituste taastamine Peterburi kirikutes # 2
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Erinevalt Dekabristovi tänava eesti luteri kirikust on sellel 20. sajandi alguses eesti kaupmeeste rühma poolt ehitatud kirikul õigeusukirikutele omased viis kuplit. 1903. aastal püstitatud kirik oli üks viimased enne revolutsiooni ehitatud kirikutest. Kiriku pühitses sisse tsaar Nikolai II isiklikult. Sellele kiriku omapärasuseks oli kahekorruselisus: suuremal, alumisel korrusel toimusid eestikeelsed ja väiksemal venekeelsed palvused. Tasapisi sai (...)
KM 1300 - 1310 # 3
Ingerimaa usukeskus ehk soomlaste kirik
Usutalituste taastamine Peterburi kirikutes # 3
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Linna südames Nevski puiestee lähedal asub üks Venemaa suurimaid luteri kirikuid. Tihti soome kirikuks kutsutul on enam kui 400-aastased juurel ajast, mil Peterburi veel olemas ei olnud. 1703. aastal, kui tsaar Peeter I linna asutas, osales linna ehitamisel palju soomlasi, kes elasid tollal siinses regioonis. 1733. aastal asus siin juba puust kirik, mis asendati 1805. aastal sellega, mida nüüd näha võib. Peale kiriku asusid kõrvalhoonetes lastekodu, (...)
KM 1320 - 1330 # 1
Vabaõhukirik Kolpino kalmistul
Soomlaste kogukonnad Venemaal kommunismiajal
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Peale maantee ületamist linna idaosas lõppevad äkki viimased Peterburi suured elamud ja avaneb peaaegu et ruraalne vaade. Tiheda liiklusega väikse maantee ääres asuvate külade hulgas on omapärase ajalooga Kolpino. Siinsed elanikud räägivad veel veidi soome keelt. Enne Teist maailmasõda elas siin palju soomlasi, kellest enamus küüditati 30ndatel aastatel stalinilike puhastuste ajal Siberisse. Peale kommunistliku režiimi (...)
KM 1380 - 1390 # 1
Gatchina luteri kirik
Isuri kirik rindejoonel
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Peterburist lõunas asuvas 80 000 elanikuga Gatchina kesklinnas meenutab üks kivist kirik oma dooria sammaste ja kolmnurkse katuseviiluga kreeka templit. See on linna luteri kogukonna keskus, kellest enamus on isuri päritolu ning kellest osa räägib veel veidi soome keelt. See kirik ehitati sama kavandi järgi, kui Skuoritsa kirik kilomeetritel 1400-1410.1 Need kaks kirikut on tänapäeval täiesti eri nägu. Saksa vägede korraldatud (...)
KM 1400 - 1410 # 1
Skuoritsa luteri kirik
Kaasaegne restaureerimisprojekt
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Peterburist umbes viiskümmend kilomeetrit edelas oleva Skvoritsy (soome keeles Skuoritsa) asula ääres on kirik, mille fassaad on lähima linna Gatchina (vt KM 1380-1390.1) kiriku fassaadiga ülimalt sarnane. Selle kiriku nagu ta “naabrigi” hävitasid leegid Teise maailmasõja ajal. Räägitakse, et ajal, kui hoone oli Punaarmee käsutuses peo- ja kinosaalina, juhtus kord, et üks nõukogude sõjaväelane (...)
KM 1440 - 1450 # 1
Kadunud eestlaste koloonia
Eestlaste massiline väljaränne Venemaale 19. sajandil
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Väikese Zimititsy (eesti keeles Simititsa) linna sissesõidul asuval kalmistul on mõned vanad eesti nimedega ristid ja kirillitsas kirjutatud õigeusu hauad vaheldumisi. Need on ainsad jäljed 1884. aastal siia elama asunud eestlaste kolooniast. Kultuurikeskus, algupärased majad, kõik on kadunud. Neid asendavad nõukogudeaegsed paneelmajad ja väiksed puumajad. Koloonia tühjendas elanikest 1944. aastal taganev saksa armee, kes oli enne (...)
KM 1480 - 1490 # 1
Kingissepa kuju Kingisepas
Eesti revolutsionääri nimega vene piirilinn
 
 
 
 
 
00:00
Eesti piirist umbes kahekümne kilomeetri kaugusel asuva Kingisepa linnavalitususe lähedal on sellele isikule, kellelt linn oma nime sai, pühendatud kuju. Eesti kommunistliku partei asutaja Viktor Kingissepp võitles bolševike poolel 1918-1920 Eestis toimunud sõjas, mis lõppes rahvuslaste võidu ja iseseisvumisega. Sel ajal oli linna nimeks veel Jamburg ja siin toimus mitmeid lahinguid. Vene bolševikud ja neid toetanud eesti kommunistid (...)
KM 1480 - 1490 # 2
Kingisepa luteri kirik
Väike luteri kirik vene linna südames
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kingisepa kesklinnas on väike marmorist fassaadiga luteri kirik, mis hakkab hästi silma suurte nõukogude paneelmajade vahel. Kirikus võib kuulda mitu korda nädalas soome laule, mis on tõlgitud vene keelde. See 1990ndate keskel ehitatud kirik on kogunemispaik usklike kogukonnale, kellest enamik on enne 1930ndate lõpul toimunud stalinlikke puhastusi siin elanud ingerisoomlaste järeltulijad. Peale nõukogude süsteemi kokkukukkumist (...)
KM 1480 - 1490 # 3
Eestlaste kalmistu Kingisepas
Eesti Teise maailmsõja ajal, Punaarmee ja Wehrmachti vahel
 
 
 
 
 
00:00
Kingisepa sõjaväekalmistu hiiglasuurele marmortahvlile graveeritakse igal aastal uusi nimesid. Ikka veel leiavad uurimisrühmad Teise maailmasõja lahingute ajal siin piirkonnas sakslaste vastu võidelnud Punaarmee soldatide surnukehi.  Teisel pool teed, palju väiksemal alal on eesti nimedega hauad. Iga nime kohale on graveeritud kommunistlik punane viisnurk. Need on eesti sõjaväelaste hauad, kes valisid või pidid võitlema (...)
ESTONIA
KM 1500 - 1510 # 1
Ivangorodi ja Narva kindlused
Kahe vana kindluse vaheline noor piir
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Üksteisele vastu vaatavad Ivangorodi ja Narva kindlused moodustavad ainulaadse etenduse. Tundub, et nad sümboliseerivad, üks ühel ja teine teisel pool jõge, igavesest ajast saati Venemaa ja Eesti vahelist piiri. Tegelikult on kindluste servas silla otstes asuvad piiripostid siin olnud vaid umbes kakskümmend aastat, Eesti 1991. aasta taasaiseseisvumisest saati. Enne seda, kui mitte arvestada 1918. ja 1920. aasta vahelist perioodi, mil jõgi eraldast paar (...)
KM 1500 - 1510 # 2
Alles hoitud Lenini kuju
Nõukogude pärand iseseisvas Eestis
 
 
 
 
 
00:00
Narva kindluse keskaegsel taustal tundub Lenini kuju eriti kohmakana. Kommunismiajal pandi kuju püsti kesklinnas, kuid 90ndate alguses võeti maha ja toodi siia. Tolleaegne muuseumidirekor soovis alles hoida nõukogude okupatsiooni sümboleid. Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal hävitati enamus Lenini kuju sarnaseid nõukogudeaegseid märke. Alles hoitud jälgi on väga vähe. Kuju tühine asukoht kindluse nurgas on kontrastiks (...)
KM 1500 - 1510 # 3
Narva linnavalitsuse hoone
Linna pommitamine ja nõukogude propaganda
 
 
 
 
 
00:00
Piki Narva linna kahte suuremat tänavat on nõukogude aegsed paneelmajad, mille vahelt vanemaid hooneid ei paista. Erandiks on barokkstiilis hoone, kus asub linnavalitsus. See on üks väheseid hooneid, mis ei saanud Teise maailmasõja aegsetes Narva pommitamistes kahjustada. Nõukogude Eesti koolides õpetati, et Narva ja Tallinna kesklinna pommitamise taga olid saksa õhuväed. Tegelikult pommitasid neid sakslaste poolt okupeerituid linnu 6. (...)
KM 1500 - 1510 # 4
Narva park ja piirijõe kaldad
Piiri kehtestamise ruumilised tagajärjed
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Narva kesklinnas asuva jõeäärse pargi treppide saatus on tüüpiline ruumiline probleem, mille tekitas piiri kehtestamine Narva ja Ivangorodi vahel 1990ndate alguses. Suur trepp, mis ehitati 1875 ühendamaks pargi kõrgemat osa alumises osas oleva sillaga, jõuab nüüd traataiani, mida on võimatu ületada. Aia taga asub piirivalve tõkkepuude, okastraatide ja valvekaameratega. Pikka aega Narva elanike poolt armastatud (...)
KM 1500 - 1510 # 5
Peidus piir
Piirikontrolli keerulisus Narva ja Ivangorodi vahel
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Narva äärelinnas asub suur asfaltplats, mis on ümbritsetud reklaamidega kaetud seintega. Platsil on kaubikud ja autod rivistunud nummerdatud järjekorda. Reisijad on väljunud autodest ja tundub nagu ootaksid nad mingit signaali. See koht on Narva jõe ületamiseks vajaliku piirikontrolli osa, kuigi asub piirist paari kilomeetri kaugusel. Minnes autoga Eestist Venemaale võivad piiriformaalsused võtta aega paar päeva. Võimud on (...)
KM 1510 - 1520 # 1
Narva saksa kalmistu
Saksa sõjaväelaste mälestus Eestis
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Linna põhjaosas asub sõjaväekalmistu Teises maailmasõjas Narvas ja selle ümbruses hukkunud sakslaste mälestuseks. Kalmistu asutasid sakslased ise 1943. aastal, ajal mil Hitleri armee asus Narvas seoses Leningradi piiramisega. Surnuaed korrastati hiljuti. Lugematutel ristidel on nelja sõjaväelase nimed. Nimesid asendab tihti kirjutis “tundmatu sõdur”. Nõukogude režiimi lõpp võimaldas Eestis erinevate (...)
KM 1520 - 1530 # 1
Narva-Jõesuu vene villa
Vene keisririigi pärand Eesti territooriumil
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Suve lõppedes saab suvituslinnast Narva-Jõesuust uuesti vaikne linnake nagu sellistele hooajalistele kohtadele tavaline. Suured alleed on turistide poolt maha jäetud ja mitmed villad metsa sees on uksed lukustanud ootamaks uut puhkust. Rannast paari sammu kaugusel on kaunis puust nikerdatud villa, mis on tühi juba pikemat aega ja mis ei avane võib-olla enam kunagi. Enamiku akende asemel on kiled ning nii katus kui ka põrand hakkavad kokku kukkuma. 19. (...)
KM 1530 - 1540 # 1
Eesti kultuurikeskuse varemed
Esimese Eesti vabariigi aegne pärandus venekeelses regioonis
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Paarsada meetrit enne Sillamäe esimesi hooneid asuva naaberküla Sinimäe endise kultuurikeskuse varemed on juba maanteelt näha. Täpselt sada aastat tagasi ehitatud hoone säilinud osast on saanud aja jooksul siinkandis peaaegu kadunud eesti rahvakultuuri sümboolne paik. Enamik siinse regiooni elanikkonnast on pärit NSVLi eri nurkadest. Sisseränne toimus peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt Teise maailmasõja järel. (...)
KM 1530 - 1540 # 2
Mahajäetud eesti kalmistu
Elanikkonna ümberkujundamise märgid Kirde-Eestis
 
 
 
 
 
00:00
Sinimäe külast väljas on paksu taimestikuga kaetud kalmistu, mida ümbritseb poole meetri kõrgune kivimüür. Haudade metallristid eesti nimedega on rohu sees vaevu nähtavad. Künklikul alal on näha märke Teisest maailmasõjast. Küngas, kus nüüd asub kalmistu, oli mitu kuud strateegiline asukoht, kus toimusid rasked lahingud Punaarmee ja saksa ning eesti jõudude vahel. Sõjast saati on surnuaed maha (...)
KM 1530 - 1540 # 3
Rindejoone kaks mälestumärki
Teise maailmasõja mälestuste võitlus Eestis
 
 
 
 
 
00:00
Paarisaja meetri kaugusel Sinimäe mahajäetud kalmistust kõrgub künkal mälestusrist saksa sõduritele ja nende liitlastele, kes langesid rindel Teise maailmasõja ajal. Selle mälestusmärgi rajamine algas 1994 ja lõppes 2000. aastal. Nõukogude režiimi järgsetel aastatel peale Eesti taasiseseisvumist toimus kogu riigis saksa kalmistute ja mälestusmärkide rajamine või korrastamine. Mõned aastad tagasi (...)
KM 1550 - 1560 # 1
Sillamäe
Omapärane linn eile ja täna
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Tööstusala läheduses oleva Sõtke tänava nüüdseks elaniketa majad olid esimesed kinnise linna Sillamäe ehitised. Need hooned ehitasid vangid ja siin elasid esimesed töölised, kes tulid ehitama seda keelatud linna, mis ei asunud enne kommunismiaja lõppu ühelgi kaardil. Kogu Nõukogude Liidus oli sadakond kinnist linna. Nende hulgas oli Sillamäe kõige kõrgema klassifikatsiooniga. Kui Stalin teada sai, et (...)
KM 1550 - 1560 # 2
Sillamäe radioaktiivne küngas
Eesti ökoloogilised probleemid
 
 
 
 
 
00:00
Sillamäe kesktänava otsas asuv rand on soojadel suvepäeval üks linnaelanike populaarsemaid kohti. Rannalt on näha tööstusala hoidlate ja korstende kõrval taimestikuga kaetud tuhandeid tonne radioaktiivseid jääke sisaldav küngas. Need jäätmed paigutati siia aastakümnete jooksul, kui tehas oli spetsialiseerunud uraani rikastamisele ja valmistas tuumarelvi Nõukogude Liidu tarbeks (vt KM 1550-1560 # 1). 1940ndate (...)
KM 1550 - 1560 # 3
Sillamäe muuseumi kollektsioon
Nõukogude aja mälestused Eestis
 
 
 
 
 
00:00
Ühes kesklinna hoonetest asub Sillamäe väike linnamuuseum. Siin ei ole eriti kaarte või linna detailplaneeringuid, vaid hoopis hulganisti asju, pilte ja kirju kommunismiajast, mis jutustavad omamoodi linna ja selle elanike ajalugu. Need asjad korjasid kokku kohaliku kunstnike kollektiivi liikmed ja selle näituse pani kokku muuseumi kuraator. Kollektiiv nimega Aprill tegutseb juba umbes kolmkümmend aastat. Selle asutasid kunstnikud, kes töötasid (...)
KM 1560 - 1570 # 1
Vaivara koonduslaager
Juutide küsimus Eestis ja Soomes
 
 
 
 
 
00:00
Sillamäe lähedase tee ääres on kaks juudi ristiga mälestuskivi. Ühel neist on järgmine kirjutis: “Aastatel 1941-1944 asutas saksa okupatsioonivõim Eestis kakskümmend koonduslaagrit. Mitmetest riikidest pärit tuhanded inimesed tapeti, sest nad olid juudid. See on Vaivara koonduslaagri asukoht.”. Need kaks mälestuskivi on ainsad märgid Eesti suurimast ja tuntumast koonduslaagrist. Ümberringi on vaid põllud (...)
KM 1560 - 1570 # 2
Tontlinn Viivikonna
Mahajäetud tööstuslinn Eesti idaosas
 
 
 
 
 
00:00
Sillamäe lähedal umbtee otsas asuva Viivikonna linna tänavad on täis mahajäetud hooneid. Sürrealistlikus õhkkonnas on üksteise järel haigla, endine pood, kommunismi märkidega kool, kõik juba pikka aega asustamata. Aknad on katki või puuduvad, katused kokku kukkumas, alleesid katab paks taimestik ja laste mänguväljakud on roostes. Selles varemete maastikus on veel kümmekond elanikega majakest. Mõned lapsed (...)
KM 1620 - 1630 # 1
Kohtla-Järve keemiatööstus ja õigeusu kirik
Tööstusregioon kakskümmend aastat peale Eesti iseseisvumist
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kohtla-Järve kandi maastiku on joonistanud selle maakonna tööstuse ajalugu. Pikki kilomeetreid võib silmapiiril näha kaevandusjäägist tekkinud kunstlike künkaid, mis muutuvad vastavalt aastatele, aastaaegadele ja kaevandustöödele. Sellele omapärasele taustale lisanduvad tööstuskorstnad ja kaevandustellingud vahetevahel töös, vahetevahel mitte. Kõik see insipreeris kommunismiajal valitsuse poolt siia saadetud (...)
KM 1620 - 1630 # 2
Kohtla-Järve
Kosmopoliitne tööstuslinn
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kohtla-Järve kesklinna erinevad hooned on märkimisväärsed oma suuruse ja arhidektuuristiili poolest. Sama stiil iseloomustab kõiki peale Teist maailmasõda Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ehitatud kommunistlike linnasid. Linnas on palju riigihooneid, nagu suurejooneline kultuurikeskus ja kino, kus nüüd on ostukeskus. Viiludel ja freskodel on tavalisteks motiivideks sirp ja vasar ning viisnurgad. Linna peatänav tunnistati (...)
KM 1630 - 1640 # 1
Kohtla-Nõmme söekaevandus
Söekaevandamisest turismini
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kohtla-Nõmme kaevandus on suletud 2001. aastast. See kaevandus oli siinkandis haruldane selle poolest, et kommunismiajal töötas siin peaaegu ühepalju eesti- ja venekeelseid töölisi. Ümberkaudsetes kaevandustes oli tavaliselt eestlasi umbes 20%. Ülejäänud 80% olid pärit Nõukogude Liidu eri otstest ja jõudnud Eestisse peale Teist maailmasõda. Peale Eesti iseseisvumist ja kommunismirežiimi kokkukukkumist langes (...)
KM 1720 - 1730 # 1
Soome kalameeste sadam
Taastatud soomlaste ja eestlaste vaheline kaubandustraditsioon
 
 
 
 
 
00:00
Mahu külani viiv käänuline tee jätkub pikal ja kitsal kail, mis jõuab otse Läänemerre. Rannas on mõned kettidega maa külge kinnitatud paadid. Siin, nagu ka mujal Eesti ranniku sadamates, toimus kuni Teise maailmasõjani omapärane kaubavahetus. Selle nimi oli soome keeles seprakauppa ja eesti keeles sõbralaat. Soome rannikult ja saartelt pärit kalameestel oli sajandeid kombeks käia mitu korda aastas Eestis (...)
KM 1790 - 1800 # 1
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünnipaik
Eesti keele ja identiteedi jälgedel # 2
 
 
 
 
 
00:00
Rakvere lähedal Kadrina kandis on väike, pika rohu sees peaaegu nähtamatu jalgtee, mis viib läbi heinamaa puust aiaga ümbritsetud väikse metsatukani. Keskel, täiesti eraldatud kohas on mälestuskivil nimi Friedrich Reinhold Kreutzwald. Siin sündis 1803. aastal kuulus eesti kirjanik. Kreutzwald elas ja õpetas natuke aega Tallinnas, Peterburis ja Tartus, seejärel elas üle neljakümne aasta väikses Lõuna-Eesti linnas, (...)
KM 1790 - 1800 # 2
Neeruti mõis
Eesti mõisnike saatus
 
 
 
 
 
00:00
Eesti teede ääres näeb tihti mõisasid, milles elasid sajandite jooksul rikkad erinevatest, peamiselt saksa rahvusest omanikud. Üle Eesti laiali asunud mõisad olid sajandeid põllumajanduse ja majanduse arendamise ning organiseerimise tähtsad keskused. Rakvere lähedal asuv Neeruti mõis on tänapäeval, nagu mitmed teisedki meie teekonnal nähtud mõisad, maha jäetud. Suurejoonelise juugendstiilis hoone, mis (...)
KM 1890 - 1900 # 1
Kolhoos
Eesti põllumajandus nõukogude ajal
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Eesti maakohtades võib tihti kohata nõukogudeaegseid silohoidlaid ja mitmesugused põllumajandushooneid. Nõukogude okupatsiooni ajal ühismajandamisel põhinenud põllumajanduse tarvis ehitatud hooneid iseloomustavad valgest telliskivist, valmisbetoonplaatidest või plekist fassaadid. Kuusalu lähedane kolhoos on üks mitmetest näidetest. Eestis nagu ka ülejäänud Nõukogude Liidus kehtestasid Moskva (...)
KM 1930 - 1940 # 1
Tallinna teletorn
Nõukogude ajal ehitatud monument, millest on saandud eesti vastupanuliikumise sümbol
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Tallinna põhjaosas asuv teletorn on oma 314 meetriga kõrgeim hoone sadade kilomeetrite raadiuses. Öeldakse, et selge ilmaga on üleval asuvast panoraamrestoranist võimalik näha soome rannikut. Kommunismiajal tegi selle koha pealinna elanikele atraktiivseks üksnes see, et siit võis näha nõukogude bloki piiridest kaugemale. 1980. aastal toimusid Moskvas ainsad NSVLis korraldatud olümpiamängud. Tallinn ja Pirita sadam valiti (...)
KM 1940 - 1950 # 1
Kaasaegse kunsti muuseum KUMU
Üks esimesi suuri ühiskondlikke hooneid, mis ehitati taasiseseisvunud Eestis
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Äärelinnas asuv Tallinna kunstimuuseum on ära tuntav tänu kaasaegsele arhidektuurile: Kadrioru pargis asuv ehitis on osaliselt maa sees ja lõimub ümbritseva reljeefi ja taimestikuga. Muruga kaetud ning paekivist ja klaastist seinad tõusevad otse maast, et moodustada sissepääs. Hoolimata sellest, et hoone valmis alles 2006. aastal, oli kunstimuuseumi ehituse konkurss avatud pikalt, juba paar aastat peale Eesti taasiseseisvumist. Peale (...)
KM 1940 - 1950 # 2
Tallinna kaitseväejõudude kalmistu mälestusmärk
Mälestusmärk, millest on saanud sõjamälestuste sõja sümbol
 
 
 
 
 
00:00
Tallinna lähedal sõjaväekalmistul asub Teise maailmasõja mälestusmärk, millest arvatavasti terve Euroopa viimastel aastatel enim kuulnud on. Ei mälestusmärgi suurus, mis võrreldes teiste Eestis või endise kommunismibloki riikides olevate nõukogude mälestusmärkidega on võrdlemisi tagasihoidlik, ega kunstistiil ole see, tänu millele pronkskuju kuulsaks sai. Kuulsus tuli tänu poleemikale, mille tekitas (...)
KM 1940 - 1950 # 3
Laulu- ja tantsupeo lava Tallinnas
Rahvalaulust laulva revolutsioonini
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Tallinna lähedal asuvat merekarbi sarnast hoonet nähes võiks võõras arvata, et kujundus on tehtud tagurpidi. Tribüüni meenutav suur betoonist struktuur ehitati tegelikult lavaks, kuhu võib paigutada 15 000 lauljat, samas kui pealtvaatajad võtavad istet vastas oleval murukallakul. Iga viie aasta tagant toimub siin suurejooneline laulu- ja tantsupidu, millele tuleb kokku kümneid tuhandeid eestlasi üle Eesti. Viimane laulupidu (...)
KM 1950 - 1960 # 1
Nõmme puumajakesed
Tallinna äärelinna soome-vene-eesti puumajakesed
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Tallinna kesklinnast lõunas, Nõmme elamurajooni Paul Kerese ja Astri tänava kant on täis sarnaseid väikeseid maju. Mõned neist on elanike poolt ümber ehitatud ja suurendatud. See tundub küll uskumatu, kuid need majad ehitati Soome territooriumil ja toodi ümber Soome lahe rongidega 50ndatel aastatel siia. Aastatel 1944-1956, mil Porkkala poolsaart okupeeris Punaarmee, ehitati NSVList pärit uute asunike majutamiseks puust majakesi. (...)
KM 1950 - 1960 # 2
Riigikogu esine väljak Toompeal
Eesti rahva müütiline ja samas ajalooline paik
 
 
 
 
 
00:00
Juba Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (vt KM 1790-1800.1) kirjutatud eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg” on Tallinna kesklinnas asuv Toompea küngas müütilise loo kese. Legendi kohaselt kandis künka kokku Kalevi lesk, kes tõi kurbusesest oma mehe hauale väga palju kive. Künkal asub nüüd Eesti riigikogu hoone. Mitmed Riigikogu esised 1991. aastal Eesti taasiseseisvusmiseni viinud meeleavaldused lisasid rahvuse ajaloole ja selle koha (...)
KM 1950 - 1960 # 3
Eesti rahvusooperi laemaaling
Kolme eesti kunstniku teos nõukogude ajal
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Tallinnas Estonia puiestee suurejoonelises hoones asub rahvusooper. 1944. aastal nõukogude pommitamistes hävinud hoone avas taas uksed 1947. aastal peale taastamistöid, mis tõid kaasa suuri muudatusi. Sümboolseim neist on kindlasti suurejooneline laemaaling suure lava saalis. See kolme kuulsa tolleaegse eesti kunstniku joonistatud maal kasutab sel ajal NSVLis levinud “nõukogude realismi” koolkonna koode ja motiive: põllul (...)
KM 1950 - 1960 # 4
Okupatsioonide muuseum
Eesti 20. sajandi raske pärand
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Tallinna Okupatsioonide muuseum asub mõnekümne meetri kaugusel Eesti pealinna ajaloolisest südalinnast. Betoonist ja klaasist arhidektuuriga hoone avas külastajatele uksed 2003. aastal, kaksteist aastat peale taasiseseivumist. Nende jaoks, kes ei tunne Eesti ajalugu, võib muuseumi nimi üllatav olla. Mitmust ei kasutata juhuslikult: Eesti territooriumi on üksteise järel sajandite jooksul okupeerinud mitmed suurvõimud. Okupatsioonide muuseum (...)
KM 1950 - 1960 # 5
Vabaduse väljak
Eesti vabadussõja mälestusmärgi tagasitulek
 
 
 
 
 
00:00
1980ndate aastate lõpust ja Eesti taasiseseisvumisest saati on Tallinna ja ka kogu Eesti ilme palju muutunud. Vabaduse väljak, mis asub Toompea künkast paari sammu kaugusel, on eriti hea näide. Nagu paljudki teised kohad, vahetas väljak kõigepealt nime, võttes tagasi esialgse. Kommunismiajal oli selle nimi Võidu väljak, mis tähistas Punaarmee võitu ja natsisõjaväe kätte langenud linna, vabastamist (...)
KM 1950 - 1960 # 6
Rotermani kvartal
Eesti pealinna uuenemine ja Tarkovski pärand
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Sadama ja ajaloolise kesklinna vahel asuva Rotermani kvartali tänavatel on kõrvuti vanad mahajäetud tehased ja kaasaegse arhidektuuriga uhiuued hooned. 1991. aasta taasiseseisvumise järgsetel aastatel läbis see kvartal täieliku metamorfoosi nagu ka ülejäänud all-linn, kus kerkisid mitmed kõrged äri- ja korterhooned ning kaubanduskeskused. Vene Keisririigi ajal ja esimesel iseseisvusajal 1920-1940 oli Rotermani kvartal õitsev (...)
KM 1950 - 1960 # 7
Tallinna sünagoog
Juudikogukonna uue elu sümboolne hoone
 
 
 
 
 
 
00:00
00:00
Kesklinnas asuva Tallinna uhiuue sünagoogi fasaadil kujutatud lainetused meenutavad Eesti juutide keerulise ajaloo erinevaid etappe. 2007. aastal avatud sünagoog on esimene peale sõda ehitatutest. Eelmine hävis märtis 1944 nõukogude pommitamiste käigus. Isegi kui juutide olemasolu Eestis on pärit juba keskajast, arenes Eesti juudikogukond päriselt alles 19. sajandi teisel poolel, mil vene tsaar Aleksander II andis juutidele ametliku loa Vene (...)
KM 1950 - 1960 # 8
Linnahall
Kommunismiajastu suurejooneline pärand Tallinna kesklinnas
 
 
 
 
 
00:00
Eesti pealinna sadamas edasi-tagasi sõitvate hiiglasuurte kruiisilaevade kõrval tundub Linnahall, kommunismiaegne Tallinna kultuurimaja, peaaegu et tagasihoidlik. Kui minna üles hoone katuseterrassile saab aru, kui ääretult suur hoone tegelikult on. Esimene trepp üles ronitud, viib külastajat suurejooneliselt sümmeetriliselt alleelt, mille keskuseks on betoonist pinkide ja tänavalampide rida, edasi teine trepp. Selle osa otsast, mis laskub (...)
Kõik tekstid tõlkis prantsuse keelest eesti keelde Kadri Kaldmäe